Really, bitch? Really?
Korrutada mingit juttu, millest me NII palju rääkinud oleme JA IKKA oma joru edasi ajada, tõsiselt, GTFO.
Blondinaljad ei ole naljakad, need on nii kui nii mingi karvase mehe poolt välja mõeldud, kes mingilt blondilt tüdrukult korvi sai.
Koristasin täna veits, viskasin 8nda töövihikud ära(lõpuks), et uutele ruumi teha. Ma ei taha kooli. Ma tõsiselt ei oota seda, et ma pean üheksa kuud oma klassikaaslastega koos olla. Ma nii väga loodan, et meile tuleb see aasta uut verd, aga ma sügavalt kahtlen selles. Mingi kena kutt võiks tulla. Aga ta söödaks ilmselt kohe KHMMLKLB poolt ära. Parem mitte.
Ma ei tea ikka veel, kuhu kooli edasi minna. GAG-i rootsi keel oli plaan, aga mis ma selle rootsi keelega ikka peale hakkan, kui sinna ei lähe. Westholm'i hispaania keel oleks tsipa mõtekam, sest läheks hea meelega mõneks ajaks kuskile Hispaania veinipiirkonda veine tundma õppima(vähemalt on plaan!). Inglise keel on loog kõige mõtekam, sest ma tahan USA'sse(võimalusel UK'sse) ülikooli minna. Decisions, decisions.
Kuusemaad ja vanaema-vanaisa tulid täna meile, Margit omastas ühe Istanbulist ostetud käevõru. Mia oli armas nagu alati, jooksis ringi aias ja nõudis, et ma teda taga ajaksin.
Margit tõi mulle ühe teksaseeliku proovida, mis oli mulle vabalt kaks numbrit väike, isa pani jälle kaardid lauale: et ma olen juurde võtnud. Peksin teda selle sama seelikuga. Sain endale ühe lihtsa lõikega rannaseeliku. Freaking ilus muster sellel.
Ma lihtsalt armastan oma Istanbulist ostetud pükse. Need on nii vinged, et sure maha.
No comments:
Post a Comment