Homme on laupäev!

Seda hüüdes kõndis dire meist täna koolis mööda, seda saatis kiitev jee. Igatahes.
Esimene tund kohe mata Rootsuga. Me tegime kaks pikka tehet ära, kaks! Kattaiga oleks jõudnud kümme korda nii palju teha. Aga ei, Roots pidi venitama ja venitama. Teine tund oli kirjandus, seal me ei teinud midagi, õpetaja rääkis uuest õppekavast ja andis kohustusliku kirjanduse nimekirja. Saga tunnis Hanna kogu aeg sisises ja pritsis sappi mu taga. Huvitav, kas ta selle suuga sööb ka. Inglise keel oli lebo. Söömine oli muidugi esimeste klassidega koos, ürita siis sööklas ringi ka manööverdada, kui mingid põlvepikkused kööbused ringi siblivad. Viies tund oli siis ühiskond, mida kõik väga ootasid, kuna see on dire tund. Ma ei mäletagi, millest dire seal ees rääkis, neegritest, homoseksualidest, kõrvarõngastest ja teismeliste rasedusest Inglismaal käis jutt vist. Vähemalt sai naerda. Kunstis ei teinud ka midagi erilist nagu tavaliselt.
Peale kooli käisime Reginaga korra minu juurest läbi ja läksime siis linna. Ostsin Karolinale kingi ja siis hopp-hopp bussi peale. Kuidagi suutsin number viie peale astuda, kuigi enda arust läksin ikka 36 peale. Läksin kuskil suvakas peatuses maha ja trampisin siis vähemalt pool tundi koju.
Hetkel ootan, et emps ja iss koju jõuaksid, et nendega sünnipäevast rääkida.

Oh, kooliaeg...

Viimast vaba päeva tähistasin juuksuriga ja ostsin endale mingi überkalli tolmpuudri, I regret nothing.
Täna ma jõudsin vaevalt kooli uksest sisse astuda, kui Mihkel ja Aleks kallistama jooksid ja roosid kinkisid. Viisime siis pisikesed saali. Neid oli see aasta peaaegu 80, kolm paralleeli siis. Nad olid nii pisikesed ja armsad. Klassijuhatajatunnis oli ilus üllatus: me saame Rootsu tagasi. Nii ma küll eksamit ära ei tee ja GAG'i sisse ei saa. Laura oli kohe nagu jess. Mida kuradit? Kattai oli kümme korda parem õpetaja. Saime uue tunniplaani, oh seda õnne, mata kohe esimene tund homme. Kunstiajalugu ka pole enam, see sakib tõsiselt.
Peale kooli läksime Margitiga Vapianosse sööma, vaatasime saapaid, käisime Vabakal Getter Jaani üle naermas ja siis läksime koju.

Homme juba tunnid, jee.